Advokaadibüroo HETA kaitses edukalt oma Kliendi õigusi seoses parvlaeva M/S Lisco Gloria pardal toimunud tulekahju tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude vastu.
Klient on autoveoteenust pakkuv ettevõtja, kelle veok asus õnnetuse ajal parvlaeval ning hävis täielikult koos veetava kaubaga. Kliendi vastu esitas hagi kohtusse kauba vedamise tellinud tellija veolepingu alusel, kes soovis saada kahju hüvitist ja viiviseid. I astme kohtumenetluse kestel tellija vähendas oma kahju hüvitamise nõuet Kliendi vastu, kuna oli laevafirmaga sõlminud kompromissi osalises kahju hüvitises.
Algselt käis kohtuvaidlus Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) artikkel 17 lõike 2 kohaldamise üle. Klient kui vedaja oli seisukohal, et tema ei vastuta parvlaeval tekkinud tulekahju ja seetõttu põhjustatud kahju eest, vaid et taolise kahju eest vastutab laevafirma. Samas tellija oli seisukohal, et tekkinud kahju eest vastutab üksnes ja ainult vedaja ehk Klient.
Maakohus lahendas tsiviilasja Kliendi kasuks, s.t jättis tellija hagi rahuldamata põhjendustel, et Klient ei vastuta CMR artikkel 17 lõike 2 alusel tellijale tekkinud kahju eest. Tellija vaidles edasi ringkonnakohtus, kes tühistas maakohtu otsuse ning saatis asja tagasi maakohtusse. Ringkonnakohus leidis, et kuna Klient kasutas veo teostamisel osaliselt laevafirmat, siis tuli kahju hindamisel tuvastada ka asjaolud, kas laevafirma oli piisavalt rakendanud meetmeid tulekahju vältimiseks ja selle tõkestamiseks. Ringkonnakohus leidis, et selliseid asjaolusid ei olnud maakohtus analüüsitud. Samuti ei olnud maakohus hinnanud üldse hagi rahuldamise eelduseid ega olnud välja selgitanud, kas Klient soovib tugineda vastuväitele, et tellija on laevafirmaga kompromissi sõlmides loobunud nõudest Kliendi vastu.
Uuel ringil maakohtus esitas Klient täiendavad vastuväited hagile ning täiendavad kirjalikud tõendid. Asja lahendades hindas maakohus tellija ja laevafirma vahel sõlmitud kompromissi ja selle mõju Kliendi vastu esitatud kahju hüvitamise nõudele. Maakohus tuvastas, et tellija on kompromissi sõlmides ja kokkulepitud summa vastuvõtmisega loobunud ülejäänud kahju hüvitamise nõudest ning nõude puudumist kinnitab ka kokkuleppe sõnastus, millise kohaselt oli kahju nõue täies ulatuses üle läinud laevafirma kindlustusandjale. Sama seisukohta kinnitas Kliendi poolt esitatud laevafirma rahvusvaheline kindlustusfirma West of England Insurance Services S.A., kes võttis kokkuleppega nõuded üle täies ulatuses. Maakohus nõustus Kliendi väidetega ja leidis, et tellijal puudub veolepingust tulenev kahju hüvitamise nõue Kliendi vastu, kuna see oli kompromissi sõlmimisega üle läinud lavafirma kindlustusandjale ning jättis tellija hagi Kliendi vastu täies ulatuses rahuldamata.
Tellija vaidlustas maakohtu otsuse, kuid ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ning kuna Riigikohus tellija kassatsiooni menetlusse ei võtnud, jõustus ringkonnakohtu lahend, millisega jäi tellija hagi täies ulatuses rahuldamata Kliendi vastu. Klient võitis pikale veninud kohtuvaidluse ning Kliendi kasuks mõisteti välja menetluskulud.
Kaido Pihlakas
Vandeadvokaat
Teet Lehiste
Advokaat
