Ajakirjanduses on uue, 01.septembrist kehtima hakanud riigihangete seaduse aadressil jäänud rohkem kõlama ärevust tekitavad muutused kui positiivsed uuendused. Sellest ei tohiks siiski teha järeldust, et uus seadus toob rohkem negatiivset, kui kasulikku.
Üheks positiivseks muutuseks on selgus selles, mis saab siis, kui pakkuja poolt riigihankel esitatud pakkumuse jõusoleku tähtaeg möödub ja pakkumus nö aegub. Eesti kohtute senine praktika on olnud ebajärjepidev küsimuses, kas pakkuja ise võiks oma pakkumuse jõusoleku aega pikendada või saab pakkumuse jõusoleku aega pikendada üksnes hankija ettepanekul. Seetõttu tekkis varem olukordi, kus hankija jättis täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse teha pakkujatele ettepanek pakkumuste jõusoleku pikendamiseks, mis võis viia selleni, et mõni pakkuja kaotas hankelepingu sõlmimise võimaluse üksnes oma pakkumuse aegumise tõttu.
Uus riigihangete seadus sätestab aga sõnaselgelt, et oma pakkumuse jõus oleku tähtaega võib pikendada pakkuja ilma hankija poolse ettepanekuta, seega põhimõttel, et pakkuja on oma pakkumuse peremees ja vaba ise otsustama kui kaua tema pakkumus jõus on.
Kuigi seadus ei sätesta pakkuja sellisele pikendamise teatele otseselt mingit vorminõuet, tuleb arvestada sellega, et kogu riigihankega seotud teabevahetus hankija ja ettevõtja vahel peab toimuma elektrooniliselt. Seega on soovitatav pakkujatel teavitada hankijat oma pakkumuse jõusoleku pikendamisest elektroniliselt.
Seega tuleb igal pakkujal hoida ise silm peal sellel, millise tähtajani tema pakkumus on jõus, eelkõige nende hangete korral, kus vaidluste või muude sündmuste tõttu, mida hankija ei ole hanke korraldamisel ette näinud, võib pakkumuste esitamise ja hankelepingu sõlmimise vahele jääda tavapärasest pikem aeg.
Tegemist on kindlasti positiivse täpsustusega uues seaduses, mis toetab ausat konkurentsi ja pakkujate võrdset kohtlemist.
Ahti Kuuseväli
Vandeadvokaat
