Õpikunäitena saab esile tuua juhtumeid, kus sõlmitakse leping, asutakse seda täitma, antakse üle kaup, töö, ese või ruum, kuid tasu selle või selle kasutamise eest jääb laekumata, ega laeku ka pärast meeldetuletust. Käesolev artikkel on suunatud tegevustele, millest võiks äriühingust võlgnikult võlasumma tasumise nõude esitamisel juhinduda.
Kasulik on teada, et võlausaldaja võib võlgnikule esitada pankrotihoiatuse ehk kirjaliku hoiatuse pankrotiavalduse esitamise kavatsusest. Iga ettevõtja peaks ennast sellise hoiatuse saamisel ebamugavalt tundma, sest hoiatusel on tegelikult sisuline mõte. Pankrotihoiatuse võib esitada võlgnevuse tekkimisest 30 päeva pärast. Kui võlgnik pärast hoiatuse saamist 10 päeva jooksul kohustust ei täida, saab kohustuse täitmata jätmist tõlgendada muu hulgas selliselt, et pankrotiavalduse esitamisel teha usutavaks võlgniku suutmatus olemasolevaid kohustusi täita (pankrotiseadus § 10 lõige 2 p 1). Hoiatusest tuleks aru saada nii, et kui võlgnevust 10 päeva jooksul ei tasuta, loetakse see maksejõuetusele viitavaks asjaoluks ning tegemist on tõlgendusega võlgniku kahjuks, mida tal on võimalik hoiatuse saamisest 10 päeva jooksul teadlikult mõjutada. See võiks võlgniku panna fakti ette, et kui ta soovib ära hoida tema suhtes negatiivse eelduse realiseerumise, tuleb tal endal nüüd aktiivselt tegutsema hakata, esitades võlgnevusele vastuväide või see tasudes.
Tasub võlgnikule selgitada, et juhatusel on kohustus majandusolukorra halvenemisel ja maksejõuetuse tõenäolisel tulevikus tekkimisel astuda samme majanduslike raskuste ületamiseks. Maksejõuetuse ilmnemise korral tuleb 20 päeva jooksul esitada kohtule pankrotiavaldus. Oluline on teada, et pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha äriühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemist võib pidada antud olukorras mõistlikuks ning vajalikuks suurema kahju ärahoidmiseks. Juhatuse liikmed kohustuvad hüvitama äriühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist tehtud maksed, mille tegemine ei olnud sellise hoolsuskohustusega kooskõlas. Kindlasti tasub meelde tuletada, et juhatuse liikme kohustuse rikkumisest tuleneva nõude esitamise tähtaeg on 5 aastat, mis on parajalt pikk aeg nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks.
Kui tegemist on äriruumi üürilepingust tuleneva üüritasu maksmata jätmisega, võib lisaks loetletud meeldetuletustele, teostada üürileandja pandiõigust. Riigikohtu selgituste kohaselt tekib üürileandja pandiõigus VÕS § 305 lg 1 alusel seaduse jõul seoses üürilepingu sõlmimisega üüritud ruumidesse toodud vallasasjadele (RKTKo 3-2-1-68-16 p 40.2). Seega on pandiõigus realiseerimisõigus, mis annab pandipidajale (võlausaldajale) õiguse pandieseme arvel võlgnevus katta. Meeles tuleb pidada, et üürileandja pandiõiguse teostamine peab olema proportsionaalne ja üürileandja ei tohi võtta oma valdusse rohkem asju, kui on vajalik tema nõuete rahuldamiseks, ega pidada asju kinni nt ainuüksi võimalike tulevaste võlgnevuste tagamiseks (RKTKo nr 3-2-1-8-08 p 16). Seega võimaldab seadus võlausaldajal võlgniku asju üüripinnal kinni pidada. Jäägu kirjeldatud meedet saatma veel sellised tähelepanekud, et panditud asja müük toimub üldjuhul avalikul enampakkumisel ning asjade eemaldamist ruumist ei või takistada, kui selline eemaldamine vastab ruumi tavapärasele majandamisele või allesjäävad asjad on üürileandjale piisavaks tagatiseks.
Teatud juhtudel võib võlausaldaja keelduda ka oma kohustuse täitmisest võlgniku ees, kui võlausaldaja nõudel on piisav seos võlgnikule võlgnetava kohustusega. Näiteks võib müüja (võlausaldaja) kasutada keeldumist asja üleandmiseks müügilepingu järgi seniks, kuni võlgnik on tasunud oma varasema võlgnevuse müüjale (võlausaldajale) tulenevalt mõnest varasemast müügilepingust (olles mõlemad seotud nt sama tegevusvaldkonnaga). Mainimata ei saa jätta, et tegemist on ajutise abinõuga, millel ei ole lõplikku võlasuhet ümberkujundavat olemust. Küll ei kahanda see avalduvat mõju võlgniku motivatsioonile oma kohustusi nõuetekohaselt täita, kuivõrd blokeerib sellevõrra võlgniku majandustegevust.
Ülaltoodud suuniste valguses tuleks ennekõike lähtuda reeglist, et kui kahtled abinõu rakendamise viisis, konsulteeri kõigepealt spetsialistiga. Isegi kui võlgnik rikub kohustust, ei ole võlausaldaja poolt rakendatavate meetmete ulatus piiritu. Piire arvestamata tegutsedes võib võlgnikule põhjustada kahju selliselt, et võlausaldajast endast saab hoopis võlgnik, kuivõrd võlgniku kahju võib ületada võlakohustust võlausaldaja ees. Seda siiski juhul, kui võlgnik taipab selle kattuvas osas tasaarvestada vastava avalduse esitamise teel.
Gert-Omar Tamuri
Advokaat
