Advokaadibüroo HETA vandeadvokaat Teet Lehiste esindas kohtus edukalt jahimeest, kelle suhtes tegi jahiseltsi jahtkonna üldkoosolek otsuse, millega arvas jahimehe vastavast jahtkonnast välja. Jahimehe jaoks oli tegemist ebameeldiva ja ootamatu üllatusega, millega ta kindlasti nõustuda ei saanud. Jahimees proovis esmalt kohtuväliselt saada tekkinud olukorrale mõistlikku lahendust jahiseltsiga. Paraku soovitud lahendust ei sündinud, mis tingis jahimehel vajaduse pöörduda abi saamiseks kohtu poole.
Kohus kinnitas, et jahimehel kui jahiseltsi liikmel oli liikmesussuhtest tulenevalt õiguslik huvi ja õiguskaitsevajadus otsuse vaidlustamiseks
Kohtus asus jahiselts tuginema väitele, et jahimehel puudus üldse õiguskaitsevajadus ja õiguslik huvi jahiseltsi jahtkonna üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks kohtus. Kohus jahiseltsi argumentatsiooniga ei nõustunud ning selgitas lahendis,[1] et jahimehe õiguslik huvi ja õiguskaitsevajadus tuleneb jahimehe liikmelisusest jahiseltsis. Kohus täpsustas, et isikutel, kellel on MTÜS § 24 lg-st 3 tulenevalt õigus mittetulundusühingu otsuseid vaidlustada, on selleks ka õiguslik huvi. Nende isikute vaidlustamisõigus tuleneb seadusest ning neil on huvi mittetulundusühingu otsuste kehtivuse vastu tulenevalt nende olemasolevast või vaidluse all olevast liikmesussuhtest ühinguga.
Kohus ei nõustunud jahiseltsiga ka selles, et jahtkonna üldkoosoleku otsusele, mida jahimees kohtus vaidlustas, ei kohalduks mittetulundusühingute seaduses ette nähtud tühisuse (MTÜS § 241 lg 1) ja kehtetuks tunnistamise (MTÜS § 24) alused. Kohus selgitas, et vastupidine tõlgendus (s.o jahiseltsi tõlgendus) tooks kaasa olukorra, kus jahimehel ei olekski võimalik jahiseltsi jahtkonna üldkoosoleku otsust vaidlustada ning see jääks kehtima. Selline olukord kahjustaks aga oluliselt jahimehe õigustatud huve.
Jahiseltsi jahtkond ei saanud otsustada liikme väljaarvamise üle
Kohus selgitas, et jahiselts kui mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik, kellel on TsÜS § 26 lg 1 esimese lause järgi võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Mittetulundusühingul on MTÜS § 12 järgi liikmed, kelle liikmeks vastuvõtmise otsustab MTÜS § 13 lg 1 järgi mittetulundusühingu juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse. Liikme võib mittetulundusühingust MTÜS § 16 lg 1 järgi välja arvata mittetulundusühingu juhatuse otsusega, samas võib põhikirjaga ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Kohus viitas, et jahiseltsi enda põhikirja järgi otsustab liikmeskonda vastuvõtmise, väljaastumise ja väljaarvamise samuti jahiseltsi kui mittetulundusühingu juhatus.
Kohus lisas, et mittetulundusühingul võivad MTÜS § 33 lg 1 esimese lause järgi olla osakonnad, kui see on ette nähtud põhikirjaga. Kohus viitas seejuures, et jahiseltsil on MTÜS § 33 lg 1 kohased osakonnad, kuna jahiseltsi enda põhikirja järgi jaguneb jahiselts territoriaalseteks jahtkondadeks, mille tööd juhivad jahtkondade liikmete poolt valitud jahtkondade juhatus ja esimees. MTÜS § 33 lg 1 teise lause kohaselt ei ole aga osakonnad juriidilised isikud, s.o iseseisvad tsiviilõiguste- ja kohustuste kandjad TsÜS § 26 lg 1 esimese lause tähenduses. Kohus selgitas, et osakondadel ei ole mittetulundusühingute seaduse järgi oma liikmeid, sest MTÜS 3. peatükk puudutab mittetulundusühingu, mitte selle osakonna liikmesust. Küll aga võivad mittetulundusühingu liikmed kuuluda samal ajal ka mõne osakonna liikmete hulka.
Kohus nõustus jahimehe seisukohaga, et jahiselts saab liikme (ja seda juhatuse kaudu) välja arvata üksnes jahiseltsi (MTÜ), mitte jahtkonna (osakond) liikmete hulgast. Praegusel juhul aga arvati jahimees jahtkonna üldkoosoleku otsusega välja jahtkonna (osakonna) liikmete, mitte jahiseltsi (MTÜ) liikmete hulgast. See ei olnud aga mittetulundusühingute seaduse ega jahiseltsi enda põhikirja järgi võimalik.
Kohus selgitas lahendis täiendavalt juurde: selleks, et liikme saaks välja arvata üksnes jahtkonna liikmete hulgast, peaks jahtkond olema omaette juriidiline isik (MTÜ), kellel on oma liikmeskond või vähemalt peaks jahtkonna (osakonna) liikmesus ja üksnes jahtkonna, mitte jahiseltsi liikmete hulgast väljaarvamise kord olema sätestatud põhikirjas. Praegusel juhul jahtkonna (osakonna) liikmesust ja üksnes jahtkonna liikmete väljaarvamise korda jahiseltsi põhikirjast ei nähtunud.
Lõpptulemusena kohus otsustas, et vaidlustatud jahiseltsi jahtkonna üldkoosoleku otsus on vastuolus nii jahiseltsi enda põhikirja kui ka mittetulundusühingute seadusega ja tuleb seetõttu MTÜS § 24 lg 1 alusel kehtetuks tunnistada. Kohus rahuldas jahimehe esitatud hagi ning mõistis jahimehe kasuks välja ka kõik menetluskulud jahiseltsilt.
Kokkuvõtvalt nähtub antud kaasusest, et jahiseltsis nii nagu ka muudes isikute vabatahtlikes ühendustes (MTÜ) tekib erimeelsusi. Sellisel juhul tuleb nii liikmetel kui ka esindusorganitel endil võtta aeg, et rahulikult ja konstruktiivselt arutada tekkinud erimeelsus läbi ning leida sobiv lahendus kõigile osapooltele. Selliselt välditakse tarbetut aja ja raha kulu kohtuskäimisele. Kui aga kohtuväliselt ei suudeta lahendust leida tekkinud erimeelsusele, siis selleks, et kohtusse pöörduda, tasub esmalt võtta ühendust advokaadiga, kes hindab erimeelsuse sisu ja olemust ning annab õiguslikult pädeva suunise, kuidas kohtus antud erimeelsus saaks lõpptulemina lahendatud.
[1] Tsiviilasi nr 2-24-3491.
