„Raha on nagu kuues meel, milleta ülejäänud viis on kasutud.”
01.01.2015 jõustusid karistusseadustiku sätted, mis näevad sarnaselt ametialastele kuritegudele ette karistuse altkäemaksu andmise ja võtmise eest erasektoris (Kars §-d 402³ ja 402⁴). Nimetatud koosseisud paigutati eraldi jaona majandusalaste süütegude hulka. KrMS § 1262 lg 2 kohaselt võimaldavad antud koosseisud tõendeid koguda ka jälitustoimingutega.
Altkäemaksu võtmise puhul on teo toimepanemise erisubjektideks eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses pädevad isikud, samuti vahekohtunikud. Karistatavaks teoks aga endale või kolmandale isikule vara või muu soodustuse küsimine, selle lubamisega nõustumine või vastuvõtmine vastutasuna oma pädevuse kuritarvitamise eest.
Statistika kohaselt registreeriti 2015. aastal 45 erasektori korruptsioonikuritegu, kõik olid seotud ehitusvaldkonnaga. 2016. aastal aga ainult 1. Värskem statistika pole kättesaadav. Need arvud võrreldes avaliku sektori korruptsioonikuritegude statistikaga on väga tagasihoidlikud, millest võiks teha järelduse, et ühelt poolt ei pea riik seda prioriteetseks kuriteoliigiks, teiselt poolt aga erasektoris endas ei peeta seda väga suureks probleemiks, pigem ehk ärikultuuri normaalseks osaks. Ka varasemalt läbi viidud uuringud kinnitavad, et kui üle poole eestlastest on ärisektoris kokku puutunud korruptsiooniga, siis omakorda ligi pooled neist leiavad, et altkäemaksu andmine on õigustatud, kui konkurendid seda annavad.
Kuigi hüvede vastuvõtmine erasektoris võib tunduda tavapärase äritegevuse vältimatu osana, julgen väita, et kaotajaks jääb siiski eraõiguslik isik, kelle rahakoti arvelt usaldust kuritarvitatakse. Näiteks ehitusvaldkonnas on reeglina sõlmitavate lepingute maksumus piisavalt suur, et ühe tehinguga ettevõttele paarikümne tuhande suurune kahju tekitada. Veel mõned aastad tagasi oli kohtu all projektijuht, kes ehitusprojektide raames pakkumiste küsimisel ja tehtud tööde vastuvõtmisel isikliku kasuna ligi 2aastase ajavahemiku jooksul äriühingutelt üle 500 000 euro teenis.
Samuti kahjustab erasektori korruptsioon ka teiste, ausalt turul püsida üritavate ettevõtete konkurentsi.
Mõned näited:
- Ehitusettevõtte eritööde projektijuht, kelle pädevuses on oma valdkonnas alltöövõtjatelt pakkumiste võtmine ja selle pinnalt alltöövõtja väljavalimine, otsustab, et alltöövõtjana võiks tööd ära teha hoopis tema tuttav, kes pole ehitusturul küll eriti tuntud ning ei ole ka tema pakkumine hinna poolest kõige soodsam. Tuttav toob projektijuhile vastutasuks pudeli konjakit.
- Ettevõtte ostujuht otsustab lepingud sõlmida osapoolega, kes näiteks iga sisseostetud tooteühiku pealt talle protsendi maksab või lihtsalt lepingu sõlmimise eest reisi välja teeb. Tooted ei pruugi küll iseenesest halvad olla, kuid protsent, mida ühiku pealt makstakse, tuleb taaskord ettevõtte enda taskust.
- Ehitusjärelevalve tegija kirjutab 500 euro eest ehitusaktidele alla, vaatamata seejuures töid üle. Ilmselt meenub siinkohal ka Riia Maxima varingu kaasus, mille asjaolusid selgitatakse välja siiani.
Kui ettevõtjad ise ei tunneta, et erasektori korruptsioon neid puudutab, või peavad seda äritegevuse normaalseks osaks, siis ilmselt on keeruline midagi parandada. Kui huvi oma ettevõtte majandusliku käekäigu vastu aga suurem on, siis ilmselt tasuks alustada sellest, et rohkem oma töötajate otsuste üle kontrolli saavutada. Näiteks kehtestada ettevõttesisene reeglistik ja järelevalvesüsteem lepingute sõlmimise üle või tellida auditeid väljastpoolt. Kindlasti tasuks esmalt mõelda sellele, kui palju otsustuspädevust üldse on töötajatele antud ning kui tihti on töötajate otsuseid kontrollitud. Võib-olla aitab esimese sammuna pistelise kontrolli tegemine tehtud lepingute üle, et ka töötajal tekiks tunne, et ta ei tegutse kontrollimatult. Kõik on ettevõtja enda kätes.
Viidatud statistika kättesaadav:
Meeli Rondel
Jurist
