Emaühinguna käsitatakse üldjuhul äriühingut, millel on teises äriühingus ehk tütarühingus häälteenamus (osaluskontsern). Emaühinguks võib äriühing kvalifitseeruda ka juhul, kui tal on valitsev mõju tütarühingu üle osaniku või aktsionäri lepingu alusel (lepinguline kontsern) või muul viisil (faktiline kontsern). Seega ei pea emaühing alati olema tingimata faktiliselt enamusosanik- või aktsionär tütarühingus.

Tütarühingu poolt emaühingule antav laen ei või kahjustada tütarühingu majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. Näiteks intressita laen kahjustab eelduslikult tütarühingut, kuivõrd intressmäär ei vasta turutingimustele ja seega tekib tütarühingul saamata jäänud intressitulu näol kahju. Eesti Panga statistika andmete kohaselt oli 2022.a IV kvartalis lühi- kui ka pikaajaliste äriühingutele antava laenu intressimäär ca. 4.8% aastas. Seetõttu võib intressita antud laenu puhul olla eelduslikult tegemist tühise tehinguga (äriseadustiku (ÄS) § 281 lõige 4). Samuti tuleb veenduda, et emaühing oleks maksejõuline ning laenu tagastamine oleks tulevikus reaalne. Viimane mõjutab omakorda tütarühingu maksejõulisust ning tütarühingu võlausaldajate huve. Kui laenu andmine kahjustab selgelt võlausaldajate huve, on tehing samuti tühine. Viide tagasi maksmise võimatusele võib kvalifitseeruda ka väljamakseks, mis ei ole seotud äritegevusega ja on seetõttu tulumaksuga koheselt maksustatav.

Intressita laenu andmise puhul võib tütarühingul tekkida tulumaksu tasumise kohustus (laenatud summalt), kui laen emaühingule kvalifitseerub varjatud kasumieraldiseks. Viimast võib järeldada asjaoludest, et laen on antud ebamõistlikult pikaks perioodiks, tagasimaksmiseks on koostatud ebamõistlik tagasimaksegraafik, toimub korduv tagasimaksetähtaja pikendamine või laenusumma korduv suurendamine. Selle välistamiseks tuleks sõlmida kirjalik laenuleping, kehtestada mõistlik laenu tagastamise tähtaeg ning maksegraafik, millele tuginedes vajadusel tõendada tagasimaksmise võimet ja selle kavatsuse täitmist. Juhul kui laenu tagasimakse tähtaeg on pikem kui 48 kuud, on tütarühingul kohustus vastava nõude saamisel maksuametile eelnimetatud asjaolusid tõendada kuni 30 päevase tähtaja jooksul. Emaühingule antud laen ja selle tagastamine tuleb deklareerida vastavalt Eesti Maksu – ja Tolliametis.

Tulumaksu seadus (TuMS) § 50 lõige 4 sätestab, et tulumaksuga maksustatakse summa, mille maksumaksja oleks saanud tuluna, kui seotud isikute vahelise tehingu hind oleks vastanud tehingu turuväärtusele. Seega ei ole välistatud, et kokkulepitud ja turutingimustele vastava intressimäärade erisusest tulenev saamata jäänud intressitulu võidakse laenusuhte puhul maksustada proportsionaalselt tulumaksuga. Viimane kehtib ka teiste seotud isikute vahel, milleks on isikud, kellel on muu hulgas ühine majanduslik huvi.

Veenduda tuleks, kas nimetatud laenutehingu tegemiseks on vajalik tütarühingu nõukogu nõusolek (nõukogu olemasolul). Nõusolekut võib nõuda eelkõige juhul, kui tegemist on tehinguga, mida saab käsitada igapäevase majandustegevuse raamest välja jääva tehinguna või kui selline nõue on sätestatud põhikirjas. Kuigi tegemist ei ole piiranguga, mis välistab tehingu kehtivust kolmandate isikute suhtes, on see oluline hoolsuskohustuse järgimise põhimõtete täitmiseks tütarühingu enda organite sisesuhetes.

Riigikohus on seevastu ka möönnud, et erandlikel asjaoludel võib ettevõtlusega seotuks lugeda ka intressita laenu. Seda näiteks juhul, kui laenuandja saab laenutehingust kasu mõnel muul viisil (soodustused, osa ühise äriprojekti kasumist vms) (RKHKo 3-3-1-22-07 p 21).

Gert-Omar Tamuri

Advokaat