Talve saabumisega on kerkinud märgatavalt ka kulutused eluruumi ülalpidamisele. Eelkõige kasvab koormus küttekulude kandmise osas, mis paisutab ühtlasi ka korteriühistu poolt kantavate kohustuste ulatust soojusettevõtja ees. Üldjuhul on soojusenergiaga varustamise leping sõlmitud korteriühistuga, mistõttu vastutab korteriühistu sellega kaasnevate rahaliste kohustuste täitmise eest. Iseenesestmõistetavalt tasub korteriühistu tarbitava soojusenergia eest vahenditest, mis on kogutud korteriomanikelt, kas vastavalt majanduskavas prognoositud ettemakse ulatuses või sõltuvalt tegelikust tarbimisest tarbitud mahu näitaja järgi. Välistatud ei ole ka mõlema variandi kasutamine ehk hübriidne lähenemine.
On juhtumeid, kus korteriühistu hoiab teadlikult kütmise pealt kokku, seadistades küttesüsteemi automaatika selliselt, et köetakse vaid hädapärases ulatuses ning teatud tundidel päevas. Selline lähenemine võib tulla korteriomanike kokkuleppest säästa kulusid või sellest, et osal korteriomanikest puudub võimekus teatavas ulatuses küttekulude kandmiseks, mistõttu välistamaks korteriühistule tekkiva võlgnevuse kuhjumist, köetakse vaid hädavajalikus ulatuses. Sellistes tingimustes ei pruugigi eluruumides ideaalseks peetava (ca. 21-22 ºC) sisetemperatuuri saavutamine osutuda võimalikuks. Ekstreemsematel juhtudel võib vähesest kütmisest muutuda korter jahedaks ja niiskeks ning olemine üsnagi ebamugavaks.
Sellistel juhtudel tasub meeles pidada, et kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 ºC. Selline nõue tuleneb Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusest nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 4 lõikest 4. Sellest madalama eluruumi õhutemperatuuri korral on korteriühistu kohustatud korteriomaniku nõudel tagama korteris vähemalt minimaalse siseõhu temperatuuri ja vastavalt seadistama küttesüsteemi automaatika. Seega tuleneb eeltoodud määrusest, et 18 ºC ületava õhutemperatuuri puhul on tegemist juba igaühe personaalse mugavusega, mille tagamist korteriühistult nõuda ei saa.
Täiendavalt paneb korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 2 korteriomanikule kohustuse tagada korteris sellised tingimused (sh temperatuuri), mis tagab elamu säilimise ning ka teiste korteriomandite sihtotstarbelise kasutamise. Kokkuvõtvalt järeldub käesoleva teema kontekstis, et kui korteriühistu satub oma kohustuste täitmisega rikkumisse, toob see paratamatult kaasa kohustuse rikkumise korteriomaniku poolt ning raske oleks korteriomanikule sellisel kujul kohustuse rikkumist ette heita.
Gert-Omar Tamuri
Jurist
