Pärimisseaduse (PärS) § 10 lg 1 kohaselt pärivad seadusjärgsed pärijad, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Seadusjärgseteks pärijateks on pärimisseaduse järgi pärandaja abikaasa, ülejäänud sugulased ja kohalik omavalitsus või riik (PärS § 11). Praktikas tekitab tihtilugu probleeme sugulaste paljusus ja fakt, et ei teata, kes seadusjärgselt pärib esimesena ja kes mitte. Käesoleva artikliga soovib autor teha lugejale lihtsasti arusaadavaks seadusjärgsete pärijate ringi ja nende pärimise järjekorra vastavalt pärimisseadusele.
Pärimisseaduse järgi on sugulaste ring 3-astmeline. Vastavatest astmetest sõltub see, millises järjekorras sugulased pärida saavad. Esimestena pärivad esimese astme pärijad ja kui ühtegi esimese astme pärijat pärandajal ei ole, siis saavad pärida alles teise astme pärijad. Juhul kui pärandajal on puudu nii esimese kui teise astme sugulased, saavad pärida kolmanda astme pärijad (PärS § 12). Kui aga peaks tulema ette olukord, kus pärandajal puuduvad kõik kolm pärijate astet ning üleelanud abikaasa, siis PärS § 18 kohaselt pärivad pärandaja vara, kas kohalik omavalitsus või riik.
Selleks, et teada kunas isik seadusjärgselt pärida saab, tuleb välja selgitada tema pärimisaste. Pärimisseadus räägib alanejatest ja ülenejatest sugulastest, kuid ei selgita täpselt kes on kes. Vastav selgitus tuleb hoopis perekonnaseadusest (PKS) § 80 lg-st 1, mille kohaselt ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on aga lapsed ja nende järglased. PärS § 13 lg 1 ja § 16 lg 1 p 1 järgi on esimese astme seadusjärgseteks pärijateks pärandaja alanejad sugulased ehk pärandaja lapsed ja nende järglased ning pärandaja abikaasa võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ¼ pärandist. Juhul kui pärandajal on kaks last A ja B, kuid B sureb enne pärandajat, siis pärivad pärandaja selle osa pärandist, mis oleks kuulunud B-le hoopis B alanejad sugulased ehk tema lapsed võrdsetes osades (PärS § 13 lg 3 ja 5).
Teise astme seadusejärgseteks pärijateks on pärandaja vanemad (ülenejad sugulased) ja nende alanejad sugulased ehk pärandaja õed ja vennad ja nende järglased ning pärandaja abikaasa ½ suuruses osas pärandist (PärS § 14 lg 1 ja § 16 lg 1 p 2). Kui mõlemad pärandaja vanemad on elus, pärivad nad võrdsetes osades (PärS § 14 lg 2). Juhul kui üks pärandaja vanematest on surnud, astuvad tema asemel pärimisse tema alanejad sugulased (PärS § 14 lg 3). Kui aga surnud vanemal puuduvad järglased, pärib kogu pärandi teine elus olev vanem. Kui ka teine vanem on surnud, pärivad tema alanejad sugulased (PärS § 14 lg 4).
Kolmanda astme seadusejärgseteks pärijateks on pärandaja vanavanemad ja nende alanejad sugulased (PärS § 15 lg 1). Kui pärandi avamise hetkel on elus mõlemad vanavanemad, pärivad nad võrdsetes osades pärandi. Kui aga üks vanavanematest on surnud, pärivad tema alanejad sugulased, nende puudumisel pärib kogu pärandi teine vanavanem. Juhul kui ka teine vanavanem on surnud pärivad tema alanejad sugulased. Samas välistab pärimisseadus kolmanda astme seadusjärgsete pärijate pärimise, juhul kui pärandajal puuduvad nii esimese kui ka teise astme sugulased ja pärandajal on elus üleelanud abikaasa, kes sellisel juhul pärib kogu pärandi (PärS § 16 lg 2).
Eeltoodust järeldub, et pärimisseaduses on seadusjärgsete pärijate ring piiritletud 3-astmeliselt. Iga astme raames saavad pärida erinevad pärandaja sugulased, kas siis ülenejad või alanejad. Välistatud on olukord, kus pärand jääks pärimata seetõttu, et puuduvad sugulased, sest lõppastmes on pärijaks kas kohalik omavalitsus või riik. Pärimisseaduse sätetest nähtub, et eelisseisuses on pärandaja üleelanud abikaasa, kellele on võimaldatud pärida nii esimese kui ka teise astme pärijana ning nende sugulaste puudumisel lisaks ka viimase astme pärijana.
Teet Lehiste
Jurist
