Täitemenetluses tuleb ette olukordi, kus hoolimata alustatud täitemenetlusest ja kohtutäituri tegevusest on võlgnik tasunud oma võlgnevuse otse sissenõudjale (edaspidi võlausaldaja). Sellest tulenevalt tekib õiguslik olukord, kus käima pandud täitemenetlus muutub sisutühjaks, kuivõrd võlausaldaja nõue on võlgniku poolt täidetud. Täitemenetluse ülesandeks on nö võlausaldaja olemasoleva nõude sisse nõudmine võlgniku käest ja seda läbi kohtutäituri tegevuse. Juhul kui nõue on võlgniku poolt tasutud otse võlausaldajale ei ole alustatud täitemenetlusel enam eesmärki/ülesannet, mida täita.
Olukorras, kus on algatatud täitemenetlus võlgniku suhtes, kuid võlgnik on täitemenetluse ajal oma võlgnevuse otse tasunud võlausaldajale, tuleks algatatud täitemenetlus võlgniku suhtes lõpetada. Täitemenetluse lõpetamise alused on loetletud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 48. Eeltoodud juhul tuleb rakendada TMS § 48 lg 1 punkte 1 või 2. Punkt 1 on seotud võlausaldaja poolse tegevusega – täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamine kohtutäiturile. Punkt 2 aga võlgniku poolse käitumisega – kirjaliku dokumendi esitamine, millest nähtub, et võlausaldaja nõue on rahuldatud. Riigikohtu praktikas on leitud, et võlgniku poolt esitatavaks kirjalikuks dokumendiks sobib panga maksekorraldus. Küll aga on Riigikohus sellisel juhul rõhutanud, et kohtutäitur peaks sellise kirjaliku dokumendi korral kontrollima võlausaldajalt üle, kas nõue on täies ulatuses ikkagi tasutud võlgniku poolt. Punkti 1 kohaselt peaks aga võlausaldaja ise esitama omapoolse avalduse kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks, kui võlausaldaja on veendunud, et tema nõue on täies ulatuses tasutud võlgniku poolt.
Täitemenetluse kiire lõpetamine eeltoodud olukorras on oluline eelkõige just võlgniku jaoks. Nimelt TMS § 49 lõike 1 kohaselt täitemenetluse lõpetamise korral vabastab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt ja esitab registripidajale avalduse keelumärke kustutamiseks. Järelikult kui täitemenetlus on lõpetatud, saab võlgnik oma tavapärase elutegevusega jätkata, sest pangakontod ei ole enam arestitud ning vara suhtes ei esine käsutamise keelde. Kui võlgnikuks on ettevõte, siis on täitemenetluse kiire lõpetamine veelgi olulisem võlgniku jaoks, kuna kohtutäituri tegevus (loe: pangakontode arestimine ja vara käsutamise keelamine) mõjutavad väga tugevalt ettevõtte igapäevast majandustegevust.
Teet Lehiste
Advokaat
