Alates käesoleva aasta 1. juulist, mil jõustusid riigilõivuseaduse muudatused, alanesid kohtusse pöördumisel tasutavad riigilõivumäärad. Lõivude vähendamise eesmärgiks on muuta inimeste juurdepääs õigusemõistmisele kättesaadavamaks ja lihtsamaks.

Alates 1. juulist vähenesid riigilõivud oluliselt – näiteks kui varem soovis inimene kohtu kaudu välja nõuda oma 1 500 eurost võlga, pidi ta tasuma riigilõivu 319,55 eurot. Juulist alates tuleb aga sama suure nõude puhul ning juhul kui hagiavaldus esitatakse paberil, tasuda riigilõivu 200 eurot. Esitades hagiavalduse elektrooniliselt tuleb sama suure võla väljanõudmiseks tasuda lõivu 150 eurot. Kõige odavam võimalus 1500 eurose võla väljanõudmisel on maksekäsu kiirmenetlus mille puhul tuleb tasuda lõivu summas 45 eurot.

Vaidluses 100 000-eurose nõude üle oli varasem riigilõiv 6 391 eurot, kuid alates juulist 2012 on sama suure nõude puhul lõivu suurus 1 200 eurot kui hagiavaldus esitada paberil nin 1 000 eurot kui hagiavaldus esitada elektrooniliselt.
Hagide puhul, mille hind ületab 500 000 eurot on uueks riigilõivumääraks 3 400 eurot (elektroonilisel esitamisel 3 200 eurot), millele lisandub 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast. Näiteks hagi puhul mille hinnaks on 600 000 eurot tuleb tasuda lõivu kokku 4 900 eurot. Sama suure nõude puhul oleks varem pidanud tasuma riigilõivu 19 173,49 eurot.

Seega jäi samaks põhimõte, et lõivu suurus arvutatakse üldjuhul vastavalt hagi hinnale ning mida suurema nõudega isik kohtusse pöördub, seda suurem on riigile makstav tasu. Samas ei kasva hagiavalduselt tasutav riigilõiv lõpmatuseni, sest seadusega on sätestatud 10 500-eurone riigilõivu piirmäär. Uuenenud riigilõivumäärad on aga alanenud märgatavalt ning suuremate nõuete puhul on lõivud vähenenud isegi kordades.

Uuendusena tuleb alates 1. juulist arvutada hagi hinna sisse ka viivisenõuded ning tasuda ka nendelt riigilõivu. Sealjuures, nõudes võlgnikult viivise maksmist ka hagi esitamisele järgneva aja eest, tuleb riigilõivu maksta lisaks hagi esitamisele järgneva ühe aasta arvestuslikult viivisenõudelt.

Seaduses sätestatud juhtudel tuleb hagiavalduse või kaebuse esitamisel tasuda riigilõivu fikseeritud summas. Selliselt tuleb näiteks mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamiselt tasuda lõivu 300 eurot (varasemalt 319,55 eurot) või sama hagiavalduse esitamisel elektrooniliselt tuleb tasuda 250 eurot. Alates 1. juulist on laienenud ka mittevaraliste nõuete loetelu. Nimelt loeb seadus mittevaraliseks ka kõik juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tuvastamise nõuded, samuti pankrotimenetluse nõude tunnustamise nõude.

Lisaks jõustuvad 2013. aasta 1. jaanuarist ka muudatused seoses kohtudokumentide kättetoimetamisega. Vastavad täiendused muudavad dokumentide kättetoimetamise selliseks, et ühe osapoole pahatahtliku venitamise tõttu ei peaks viibima teiste inimeste õiguste kaitse ning mis omakorda kiirendab ka kohtumenetlust.

Loe lisaks:

Riigihange nõuab kiireid otsuseid
Uusi seisukohti kaitseväe teenistuses
Kas uus aasta toob kaasa muutusi riigikaitseõpetuses
Saamata jäänud tulu tõendamine – oletuslikud argumendid piisavad