Riigihangete läbiviimisel tuleb sageli ette hankija otsuste vaidlustamist. Kuigi riigihanke vaidluste läbivaatamine on oluliselt kiirem kui muude vaidluste lahendamine kohtus, peidab riigihanke vaidlustele kuluv aeg endas erinevaid ohte.
Üheks selliseks ohuks on pakkujate pakkumuste jõusoleku lõppemine. Riigihangete seaduses (RHS § 43 lg 1) sätestatud üldreegli järgi on pakkumus pakkujale siduv vähemalt kuni hankedokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. Tegemist on sisuliselt automaatselt määratava tähtajaga ja sellele ei pööra pakkujad reeglina tähelepanu. Seaduse kohaselt võib pakkuja pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega hankija kirjalikul ettepanekul. Samas kohustab ka seadus hankijat tegema pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise ettepaneku pakkujale vähemalt kümme päeva enne tema pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppu. Mis saab aga siis, kui hankija sellist ettepanekut ei tee? Kas sellisel juhul võiks pakkuja ise hankijale teatada, et pikendab oma pakkumuse jõusolekut? Seadus sellele küsimusele sõnaselget vastust ei anna.
Küsimus on oluline seetõttu, et pakkuja, kelle pakkumuse jõusoleku tähtaeg on lõppenud, ei jätka hankemenetluses osalemist ning see välistab tema võimaluse sõlmida hankeleping. Olukord on problemaatiline siis, kui isikul on siiski soov hankemenetluses osalemist jätkata, kuid tema pakkumuse jõusolek on lõppenud ja hankija ei ole teinud ettepanekut jõusoleku tähtaja pikendamiseks. Kui üks pakkujatest omaalgatuslikult hankijale teatab, enda pakkumuse jõusoleku pikendamisest, siis tekkib reaalne oht, et ülejäänud pakkujate pakkumused ei ole enam nn kehtivad ja hankemenetluses jätkab vaid üks pakkuja ning võib saada hankelepingu sõltumata sellest, et teiste pakkujate pakkumused olid hankijale oluliselt soodsamad.
Ühe kliendiga tekkis meil olukord, kus hankija tegi ettepaneku pakkumuste jõusoleku pikendamiseks, kuid ei öelnud ette millise ajani peaksid pakkumused jõus olema. Seetõttu teatasid erinevad pakkujad hankijale oma pakkumuste lõppemise erinevad kuupäevad, nii et pakkumuste jõusoleku tähtajad erinesid üksteisest rohkem kui kuu aega. See lõi eelduse, et hankija võinuks hankelepingu sõlmida meie kliendi konkurendiga pärast kliendi pakkumuse tähtaja lõppemist ning enne seda kui konkurendi pakkumuse jõusolek lõppeb. Olukorra tegi huvitavaks see, et meie kliendi pakkumuse jõusoleku lõpp langes ajale, kui kliendi poolt algatatud vaidlustus Riigihangete vaidlustuskomisjonis oli pooleli. Kuna klient osales aktiivselt vaidluse lahendamisel ka pärast pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppemist, ei saanud kellelgi tekkida kahtlust selles, et kliendil on tegelik huvi hankeleping sõlmida ning ta peab oma pakkumust jõus olevaks sõltumata hankijale teatatud jõusoleku tähtaja lõppemisest. Samas ei olnud hankija teinud ettepanekut ega klient omal algatusel ametliku kirjaga teatanud, et pakkumuse jõusolekut oleks pikendatud.
Kas sellises olukorras on pakkuja jaoks hankemenetlus läbi ja kõik võimalused hankeleping sõlmida käest lastud? Vastus sellele küsimusele tuli alles ringkonnakohtu otsuses. Vaieldi selle üle, kas pakkuja üldse võib ilma hankija ettepanekuta oma pakkumuse jõusolekut pikendada ning teiseks selle üle, kas meie klient on oma pakkumuse jõusolekut ise pikendanud. Kohus asus seisukohale, et kuna pakkumuse jõusoleku pikendamise ettepaneku tegemine on seaduses sätestatud selgesõnaliselt hankija kohustusena, ei saa hankija kohustuse täitmata jätmisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi jätta pakkuja kanda. Seetõttu võib pakkuja sõltumata hankija ettepaneku puudumisest ka ise oma pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendada.
Kuigi meie klient ei olnud enne tema pakkumuse tähtaja lõppemist esitanud kirjalikku kinnitust oma pakkumuse jõusoleku pikendamiseks väljendus selline tahe kliendi käitumises. Pärast seda päeva jätkas klient jätkas vaidlustuses osalemist ning sama vaidlus jätkus meie kliendi initsiatiivil ka halduskohtus ja ringkonnakohtus. Sellise käitumisega kinnitas klient ilmselgelt oma pakkumuse jõusolekut ning kohus luges pakkumuse jõusoleku siiski pikendatuks.
Seega tuleb igal riigihankel osaleval pakkujal pidada silmas seda, millal tema pakkumuse jõusolek lõppeb ning kui ta soovib hankemenetluses osalemist jätkata, tuleb sõltumata hankija ettepanekust oma pakkumuse jõusolekust teada hankijale teada anda.
Advokaat
Ahti Kuuseväli
Loe meie blogist lisaks:
Riigihanke vaidlustamise tähtaeg
